meditsiin
"Minu Ameerika"
USA-s on teistsugune tervisekindlustussüsteem - riiklik süsteem puudub ja selle asemel on sadu kindlustusfirmasid. Süsteem on keerukas ja tervisekindlustust on raske saada Näiteks kirjeldab Epp, kuidas Justinil soovitati paluda tööandjal palka vähendada, et kvalifitseeruda tervisekindlustuse odavama kuumakse jaoks. Epp ütleb, et on hakanud isegi Eesti paljukirutud haigekassat igatsema.
Epp on Ameerikas arsti juures käimist pärast mitmeid ebameeldivaid kogemusi ja bürokraatiat vältinud. Arsti külastamisega on tema kogemustes alati kaasnenud pikk ooteaeg ja ajaraiskamine - "Pisikeses ooteruumis venis veerand tundi, pool tundi ..." ("Minu Ameerika", lk 49). Tihti nähakse pika ootamise järel arsti väga lühikest aega ning ülejäänud aja tegelevad patsientidega erinevad õed.
Ameerikas Eestile omaseid ravimtaimeteesid ja looduslikku meditsiini eriti ei leidu, pigem usaldatakse kõiksuguseid ravimeid ja toidulisandeid.
Samas on ameerika meditsiin kõrgel järjel, seal asuvad maailma tasemel haiglad ja tehakse järjest uusi meditsiiniliselt olulisi avastusi, mis muudavad inimeste ravimise kergemaks.
"Minu Eesti"
"Minu Eestis" ei ole kirjeldatud Eesti tervishoiusüsteemi, küll aga toob autor välja eestlaste kodused viisid erinevate
haiguste ravimiseks. Kui Justinil tõusis palavik, otsis Epp külmkapist lauaviina pudeli ja tõmbas viinast immutatud sokid talle jalga. Algselt tundus see talle ebamugav, kuid siis hakkas alkohol ta nahaga reageerima ning :"Jalad hakkasid kipitama ning siis tulitama. Äkitselt olid nad tuld ja soojust täis." ("Minu Eesti" lk 111) Veel lasi Epp Justinil küüslaauku nuusutada, sest see ravivat tema sõnul kõiki haigusi.
Kui Epul raseduse ajal halb hakkas, palus ta Justinil tuua endale apteegist erinevaid teesid. Apteeker ulatas talle "kolm kotikest, kus oli midagi oksaraagude ja lehtedega pikitud kuivanud sambla sarnast." ( lk 248) Epp palus endale tuua vaarikavarreteed, pärnaõieteed ja islandi samblikku. Justin ei suutnud mõista, et need olidki ta naise soovitud ravimid ja talle pigem tundus, nagu oleks käimas mingi narkotehing ("Minu Eesti" lk 248-250). Lisaks oli Epp sõltuvuses hematogeenist, mida Justin hakkas nimetama verebatooniks.
USA-s on teistsugune tervisekindlustussüsteem - riiklik süsteem puudub ja selle asemel on sadu kindlustusfirmasid. Süsteem on keerukas ja tervisekindlustust on raske saada Näiteks kirjeldab Epp, kuidas Justinil soovitati paluda tööandjal palka vähendada, et kvalifitseeruda tervisekindlustuse odavama kuumakse jaoks. Epp ütleb, et on hakanud isegi Eesti paljukirutud haigekassat igatsema.
Epp on Ameerikas arsti juures käimist pärast mitmeid ebameeldivaid kogemusi ja bürokraatiat vältinud. Arsti külastamisega on tema kogemustes alati kaasnenud pikk ooteaeg ja ajaraiskamine - "Pisikeses ooteruumis venis veerand tundi, pool tundi ..." ("Minu Ameerika", lk 49). Tihti nähakse pika ootamise järel arsti väga lühikest aega ning ülejäänud aja tegelevad patsientidega erinevad õed.
Ameerikas Eestile omaseid ravimtaimeteesid ja looduslikku meditsiini eriti ei leidu, pigem usaldatakse kõiksuguseid ravimeid ja toidulisandeid.
Samas on ameerika meditsiin kõrgel järjel, seal asuvad maailma tasemel haiglad ja tehakse järjest uusi meditsiiniliselt olulisi avastusi, mis muudavad inimeste ravimise kergemaks.
"Minu Eesti"
"Minu Eestis" ei ole kirjeldatud Eesti tervishoiusüsteemi, küll aga toob autor välja eestlaste kodused viisid erinevate
haiguste ravimiseks. Kui Justinil tõusis palavik, otsis Epp külmkapist lauaviina pudeli ja tõmbas viinast immutatud sokid talle jalga. Algselt tundus see talle ebamugav, kuid siis hakkas alkohol ta nahaga reageerima ning :"Jalad hakkasid kipitama ning siis tulitama. Äkitselt olid nad tuld ja soojust täis." ("Minu Eesti" lk 111) Veel lasi Epp Justinil küüslaauku nuusutada, sest see ravivat tema sõnul kõiki haigusi.
Kui Epul raseduse ajal halb hakkas, palus ta Justinil tuua endale apteegist erinevaid teesid. Apteeker ulatas talle "kolm kotikest, kus oli midagi oksaraagude ja lehtedega pikitud kuivanud sambla sarnast." ( lk 248) Epp palus endale tuua vaarikavarreteed, pärnaõieteed ja islandi samblikku. Justin ei suutnud mõista, et need olidki ta naise soovitud ravimid ja talle pigem tundus, nagu oleks käimas mingi narkotehing ("Minu Eesti" lk 248-250). Lisaks oli Epp sõltuvuses hematogeenist, mida Justin hakkas nimetama verebatooniks.